stu.ee

Muidugi on! Tants on kui mitte kõige parem, siis kindlasti üks parimaid mooduseid end vormis hoida – ja seda nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tantsivad inimesed on rõõmsameelsemad ja neil on sirge selg.

Tants hävitab stressihormoone ja seda eekõige selle tõttu, et tantsu saab harrastada pea ainult muusika saatel. Muusika aga on see, mis tugevalt mõjutab inimese meeleolu ja vabastab loovust. Seetõttu me tunnemegi end tantsides vabalt ja rõõmsalt.

Tants parandab ka tervist, kuna see kiirendab ainevahetust. Tantsimine kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide liikumist ning suurendab sellega ka mürkide väljutamist kehast.

Tants on sport, see nõuab füüsilist pingutust. Nii töötavad tantsides inimese kõik suuremad lihasrühmad ning see soodustab rasvade põletamist. Tantsimisega paraneb kehahoiak, painduvus, vastupidavus ja jõud.

Seega kui sa ei ole endale veel sobivat spordiala leidnud, aga sooviksid end heas vaimses ja füüsilises vormis hoida, siis mine proovi mõnd tantsutrenni. Sest tants teeb inimesed ilusaks!

Üks vanim Eesti tänavatantsu klubi JJ-Street, mis loodi juba 2003. aastal, renoveeris oma mugavamaks tegutsemiseks ära maja Filtri teel, mis läks seejärel täielikult tantsijate kasutusse. Pidulikult pandi paika ka nurgakivi – erinevalt traditsioonidest siiski mitte renoveerimis- ja ehitustööde alguses, vaid vastupidiselt just nende lõpufaasis.

Samas majas tegutseti rendipinnal varasemalt pea aasta, kui otsustati terve maja tantsukoolile sobilikumaks ehitada. Maja sai uue trepi ja sissekäigu, vinged tantsusaalid, korralikud riietusruumid ning korrastati ka eraldi ruumid koolituste korraldamiseks.

Oma uue majaga sai tänavatansuklubi kui uue hingamise ning meelitas juurde hulgaliselt noori. Omaette märgiks peab uue maja tantsurahvas ka seda, et varasemalt tegutses samas hoones alkoholipood. Sest on ju just tänavatantsu üks sõnum ja eesmärk halbadele tegudele ning meelemürkidele alternatiivi pakkumine.

Kuuldavasti koguti muusikali „Billi Elliot“ etendustega poole miljoni euro kanti piletimüügitulu, aga muusikalis osalenud tantsijate tasud on ikka veel välja maksmata. Lisaks tantsijatele on palgata ka etenduses osalenud näitlejad, muusikud ja ka lavastaja.

Muusikali produtsendi Meelis Pai sõnul oli piletitulu siiski väidetust väiksem, kuna algselt väljakuulutatud 19 etenduse asemel mängiti muusikali vaid 16 korda. Samuti väitis ta, et tasud on välja makstud kõigile lapsosatäitjatele ning ka teised tantsijad ja muusikud on osaliselt oma tasud kätte saanud. Tekkinud kõlakaid põhjendab ta siseintriigide ja inimeste pahatahtlikkusega.

Kummatigi käib antud teema ümber salgamine ja hämamine, millele uut hingust andis ka nimetult meiliaadressilt ilma autori allkirjata e-kiri, millest võib välja lugeda, et rohkem raha muusikalis osalenud tantsijatele ja muusikutele ei makstagi – etendusi rohkem ei korraldata ning ettevõtte tegevus lõpetatakse. Osatäitjate poolt õigusbüroosse abi järele pöördumisest veel info puudub.

Elu on nagu tants, sellega nõustuvad vast kõik. Kiiremad liikumised vahelduvad aeglasematega, rõõmsamad seigad kurvematega, on mingid faasid, mingi kriis, mingi kulminatsioon, mingi pingelangus – kõik nagu ka hea koreograafiaga tantsus. Ning lõpuks saab kõik läbi, nagu saab seda läbi lõpuks ka elu.

Elutantsu justkui ühiskonna poolt pealesurutud faase teame me kõik – 26-selt peaks võtma kinnisvaralaenu, 27-selt abielluma, 29-selt olema oma karjääri tipus, 30-selt saama esimese lapse…

Ning sel on nüüdseks ka omad ohvrid – Greenwichi ülikooli psühholoog Oliver Robinson väidab, et üha rohkem noori on hädas uue nähtuse – 25-aastaste kriisiga. Väite aluseks on 50 taolise kriisi läbinud inimese uuring. Algab see tavaliselt täiskasvanuelu alustanutel tundega, et väline ühiskonna normide lõksus elatav elu ja oma sisemine mina ei lähe kokku. Väljumine kriisist on toimunud täieliku aja mahavõtu ja elu uuesti ülesehitamisega, misjärel 80% on oma uute valikutega rahule jäänud. Kasulik on selline tegutsemine ka seetõttu, et hoiab omakorda ära keskeakriisi tekkimise.

2009. aasta Tantsu- ja laulupeo puhuks tõi sideteenuste pakkuja Elisa müügile imetabased rahvusmustrilised Lenovo sülearvutid. Rahvusmustritega kirjatud kaante valmistamiseks tehti koostööd Eesti Rahva Muuseumiga ning uued eestimeelse välimusega kaaned valmistati Lenovo Idepad S10 miniarvutite tarbeks.

Lisaks rahvusmustrites tennistele, kummikutele, vihmavarjudele jm. toodetele on nüüd siis esiemade värve ja motiive kaasas kanda ka tehnikavidinaga. Minimõõdus 10,2-tollise ekraaniga ja 1,1 kg kaaluva Lenovo sülearvuti uued kaaned on kujundatud igale eestlasele teatud ja tuttavate motiividega – triibuseeliku muster ja kaheksaharuline vöökiri. Nii saab sülearvuti kaanele valida kas Urvaste kihelkonna seeliku triiburägastiku, Kihnu kördi motiivi või Kanepi kihelkonnast pärit stiliseeritud vöökirja. Uue rahvusmustriline kaas kantakse sülearvutile erilise kile abil, mida soovi korral saab ka hõlpsasti eemaldada või teise motiiviga kile vastu vahetada.

Käesoleva aastal juba kaheksandat korda toimuv tänavakultuuri- ja tantsufestival JJ-Street Baltic Session sai kõrge tunnustuse osaliseks – nimelt väljastati 24 Eesti kultuuriettevõtmise seas ka neile EFFE (Europe for Festivals, Festivals for Europe) kvaliteedimärgis, mis tähistab hästi korraldatud ettevõtmist, mis oma maad eriti hästi esindab.

JJ-Street tantsukooli juhtide sõnul on sellise suure tantsufestivali korraldamine ülisuur töö, kuna igal aastal tuleb välja mõelda midagi uut ja huvitavat. Nii on järgmise festivali teema „Dance on the Beach”, millega kogu Nordea kontserdimaja muudetakse rannaks. Ka on algselt vaid Baltikumi riike hõlmanud festivalist saanud rohkete osalejatega üle-Euroopaline üritus, millesse haruüritustena on lisandunud ka moe- ja ilukonkursid ning graffitivõistlused.

Tänavatantsufestivalile JJ-Street Baltic Session omistatud EFFE kvaliteedimärgis kehtib kuni 2016. aasta lõpuni.

Selleaastale meeste tantsupeol, mis juuni alguses Rakveres toimus ning oma järjekorranumbrilt juba olemas oli, tekitas foroori ka üks kelmiks seik – nimelt oli kavasse sisse kirjutatud piinliku, aga meesterahvaste vägagi elulise ja aeg-ajalt ettetuleva olukorra alusel koostatud tants. Tantsu nimi oli „Viltu võttes“ ning iseenesest oli tegu olukorraga, kui peo ja pummeldamise käigus on asi läinud nii ülemeelikuks, et isegi püksid on jalast kadunud. Ning sellisena siis ema või naise silma alla sattudes on silmad häbi täis. Seetõttu tantsisid mehed seda Tartu ülikooli kunstilise juhi ja treeneri Aveli Asber´i poolt loodud vahvat tantsu nii, et seljas küll valged särgid, aga jalga jäänud vaid punased bokserid.

Paraku ei meeldinud selline esinemiskostüüm sugugi mitte kõigile tantsijatele ning kuuldavasti keeldusid osad tantsurupid sellepärast isegi peaol osalemast. Millest on muidugi kahju, sest nagu oli ka arvata, kujunes punaste bokserite tantsust terve meeste tantsupeo kõige menukam etteaste.